Home > bla-bla, eesti, my photo, random, trip > ida-virumaa road-trip

ida-virumaa road-trip

Ida-Virumaa. Käisime ja trippisime seal natuke ringi. Ja et kõik ikke ilusti ja ausalt ära rääkida, siis ei hakka ma salgama, et läksin sinna teatavate eelarvamustega. Seal ju ikkagi on päris hää hulk venelasi ja ilmselgelt on see kant ikke väheke teistsugune ja oma eripäradega.

inkkis & the kittens

inkkis & the kittens

Esimese peatuse lubasime endale Laiusel, sest kümneid kilomeetreid teeremonti hakkas juba väsitama ja pealgi ju võiks jalgu kah sirutada. Autost välja astudes kiljatasin ma muidugi ülimas heameeles “Kiisu!”, sest eemal oleva istumise-majakese juurest tuli üks pisike kassipoeg meid uudistama. Ja varsti tuli teine veel! Ütlemata nunnud olid nad muidugi! Ja kogu see aeg kui teised kohvi jõid ja asju arutasid mängisin mina hoopis kassidega. Ühel neist oli tõelise päti nägu kohe! Väga vahvad olid nad igatahes küll. Karta on, et keegi oli nad sinna lihtsalt maha jätnud :( oleks mul vähegi võimalik, siis oleks ma nad endale võtnud, aga njah mul poleks ju neid mitte kuhugi panna. Igatahes andsime neist kiisudest teada ja loodetavasti leiavad nad varsti endale kodu, kust neid niimoodi välja ei visata. Pahad inimesed, kes nad varjupaika viimise asemel nõnda “tänavale” viskasid! Kui ise ikka ei saa looma eest hoolitseda, siis variante kuis “temast lahti saada” on ikka olulisemalt sõbralikumaid kui selline maha jätmine.

Edasi siirdusime Lohusuu kalalaadale, kus ma ülimal kiirusel pidin lõpetama oma lõunasöögi, et mitte jääda lava lähedusse Meie Mehe kontserdi jaoks. Kolm minutit enne välja kuulutatud kontserdi algust me sealt lava juurest vehkat tegime ja tutvusime lisaks pakutavale kalakraamile ka muude toodetega. Mina leidsin endale muidugi järgmised lemmikud kääbusküülikute näol. Nad on niiiiiiiiiii pehmed! Ja niiiiii armsad! Niiiii nummiii!! Khmm, et siis, küülikud jah. Kalalaadalt ostsime endale kaasa suitsukala ja kimasime edasi. Peipsi äärne laat oli igatahes midagi oluliselt teistsugust.

Kuremäe monastery

Kuremäe monastery

Vasknarva ei rabanud mind suurt millegagi, ent midagi sümpaatset selles külakeses siiski oli. Usk ja religioon on endiselt teemad, mis mu jaoks natuke mõistmatuks kipuvad jääma. Mõtlen just sellist sügavalt usklikuks olemist. Aga sellest hoolimata sain Kuremäe kloostris viiruki suitsuga üle visatud, sest otsustasime natuke õhtust teenistust piiluda kuni õues kallav vihm järele annab. Kuremäel ühes kohvikus käisin ma vist kõige mustemas tualetis ever. Kui tavaliselt ikka kraanikausis saad käed puhtaks, siis seal tekkis tunne, et tuleb hoolas olla, et neid mitte ära määrida. Aga see polnud sugugi mitte mu ainuke tualeti seiklus meie reisi jooksul. Järgmine rabav tualeti-elamus oli ülejärgmisel päeval Ontikal, kus tualeti kasutamise eest kasseeriti 5 eeki ka kohviku külastajatelt! Kas ainult mulle tundub, et tegemist oli ilmselge röövimisega päisepäeva ajal ja lisaks ka Eesti kõige kallima käimlaga? Aga well, when the girl’s got to go, the girl’s got to go.

Ööbisime Vana-Olgina Mõisas, mis oli üpriski meeldiv. Kui arvestada, et koha peremees eesti keelt suurt ei rääkinud ja palus endaga suhelda vene keeles, siis tekkisid alguses jälle kerged hirmud, et kuhu me küll seal satume. Sattusime ühte väga kenasti korda tehtud kohta, mis nägi väga eestipärane välja oma rookatuste ja õdusa maa-atmosfääriga. Ainult kohale jõudes tervitas meid venelaste vägev pidu vaibakloppimise muusikaga lõkkeplatsil, aga vihm tõmbas sellele peole ruttu kriipsu peale.

in Narva castle

in Narva castle

Narvasse tahaks ma kunagi veel natuke pikemalt minna. Jalutasime seal küll õige mitu tundi, aga mida kauem ma seal olin, seda pikemalt ma oleks tahtnud seal ringi vaadata. Muidugi tekitasid minus teatud hetkedel õudu narkouimas isikud ja seetõttu üritasin üksi võimalikult vähe uidata. Narvas ma vist elada küll ei tahaks, aga mulle hullult meeldivad need Stalini aegsed majad! Kui need vaid korda teha, siis oleks Narva veel ilusam.

Narva-Jõesuu oli väga omapärane koht. Metsik. Täiesti metsik koht. Küla keset metsa. Räämas ja lagunev, samas priiskav ja üles-vuntsitud. Kontraste oi kui palju! Ja nii palju kui ringi liikusime jäi mulje, et muruniidukeid on sinna kanti sattunud vaid üksikuid. Ja oi kui kahju oli vaadata ilusate puunikerdustega omaaegseid ilusaid ja uhkeid villasid lihtsalt kokku vajumise ääre peal…

Kolmanda päeva veetsime suures osas autos, sest väljas lihtsalt sadas ja nii me siis tiirutasimegi siin ja seal. Põikasime läbi Kohtla-Järvelt, Ontikalt, Sakast, Sinimäelt, Kalvist, Sillamäelt, Rakverest…

Head sõbrad, minge Ida-Virumaale ja vaadake Narvas üle jõe Venemaad :)

See nädalavahetus on teatri ja Hansapäevade päralt!

_______________________

Last weekend was filled with the joys of being on the road-trip to Ida-Virumaa (North-East part of Estonia).  I’m going to be quite honest that I had a big bit of prejudices before going there as the amount of Russians living there is the highest in Estonia and therefore this area is a little different.

kitten

kitten

After driving tens of kilometers on the road repair we decided to take a little break in Laiuse and well, we were a little tired of driving anyway and wanted to stretch our legs. And quite soon after stepping out of the car I was saying “Kiisu” (kitten in Estonian) because there was one little kitty coming my way. And quite soon after meeting that little fellow I had the honor to meet another one as there were two kittens there. And surely when others were drinking coffee and discussing the day I was playing with the little ones. I could bet someone just kicked them out of home and just left them there! I did report about them and hope they’ll soon find a proper home where someone would take care of them. I’d do it myself but unfortunately that’s currently not possible. People who leave their pets like that are really-really annoying! I mean, is it really that hard to just give them to the animal shelter instead of abandoning them just like that?

the bunny

the bunny

We had to continue our way to Lohusuu, where the Fish Fair took place. I had to eat my lunch there superfast as the dining area was very close to the stage and I didn’t want to hear and see the performance of one really crappy band called Meie Mees. I managed to finish my meal 3 minutes before they were supposed to start and rushed away to see what the fair still has to offer as we had already took a look at the fish part. And then I met four really cute rabbits! And oh my how soft they were! And how cute!!!! Just absolute aww! :D Well, we got some smoked fishes with us and continued our way.

I wasn’t very highly impressed by the small village of Vasknarva but still there was something charming about that place. After that we were already in Kuremäe to see the monastery. I have never really understood those really deeply religious people and that’s why monasteries and churches aren’t really my kind of places. But well, I don’t deny there are people needing these places and in a way these buildings totally fascinate me.

I bet I had one of the craziest experiences in visiting a toilet in one cafeteria in Kuremäe. When usually the sinks are used to get your hands clean then over there you had to make sure you didn’t get your hands dirty because the sink was seriously dirty! Another great toilet experience happened to me a few days later in Ontika where it appeared the visitors of the cafeteria have to pay 5 kroons (about 3o euro cents but in Estonia it’s hell of a lot for a toilet visit, generally you pay about half of that money and for visitors the toilets are free). At least that toilet was clean and maybe even smelled a bit like a hospital but well, when a girl’s got to go, the girl’s got to go.

We were staying in Vana-Olgina Mõis and I was really delighted about that place. At first it was a bit scary when we got to know that the place owner only speaks Russian but the entire camping site was built up in Estonian style and it looked really pretty! They really had done great job over there! The only annoying thing there was this terrible Russians party with really terrible trance music but luckily it started to rain soon and they had to shut off their party.

Narva town hall window

Narva town hall window

Narva is a really cool place. I really would like to go back there and spend some more time looking around but I must say I wouldn’t like to live there. A few times I got a little scared of those drug-addicts but as long as I wasn’t alone I felt myself safe. And I just love the architecture in Narva! The adorable after II WW architecture!

Narva-Jõesuu was a really wild place and totally full of contrasts. Houses were falling apart and then there were houses you could really call villas. And the wild-wild nature everywhere!

Third day of our trip was quite rainy and therefore we preferred to drive around and see the places from car window. We just did a few stops when it wasn’t raining and looked around before the time to see that area of the country is over. And unfortunately I’m not in that neighborhood often.

So, my dear friends, go and visit Ida-Virumaa and in Narva don’t forget to take a look across the border to see Russia.

This weekend is for theater and Hansapäevad!

  1. No comments yet.
  1. No trackbacks yet.